Kuupäev:

Juhan Hellerma: „Kohakeskse ehk topograafilise dominandiga on ka Adam Culleni, Veronika Kivisilla ja Øyvind Rangøy, kolme autori ühisloominguna valminud raamat „Kolm sõlme“. Linna asemel ärkab selles raamatus ellu aga merede avarusest ümbritsetud mägine saar, mille maastikest, rütmidest ja meeleoludest sinna saabunud rännulised ennast meeleldi kaasa lasevad kanda. Tundliku loodustaju poolest sarnaneb „Kolm sõlme“ alguses mainitudLoe edasi

Kuupäev:

“Øyvind Rangøy suudab ühe üsna õhukese raamatu jooksul välja joonistada eri mäletamisviise. See mõjub võluvalt ja paneb korraks aega maha võtma, et mõelda, kuidas ja mida ma ikkagi ise lapsepõlvest mäletan. Mida ma selleks inimeseks saamise juures, kes ma praegu olen, olulisteks hetkedeks pean. Ja kuidas saaks neid mälestusi veelLoe edasi

Kuupäev:

Anneli Leinpere arvustab ERRi kultuurportaalis Asko Künnapi luulekogu «Minu riik»: «Luulemina ei jää ühtegi pilti kinni, ta mõjub eemalolevalt, tuues vaimusilma pildi ussist, kes vahetab nahka ja asub parasjagu uue ja vana naha vahel, olles sellistel momentidel ajatusele kõige lähemal. Luulekogus on tunda üleminekuaega ja -iga.»«Üsna ülevalt mõjub, et eiLoe edasi

Kuupäev:

«Omaette fenomen on see, et lühiproosale on lähenenud žanrid, mille puhul see vahest ei ole oodatav. Näiteks ilmusid mälestused miniatuurides nii erineva taustaga autoritelt, nagu seda on vanameister Aino Pervik („Miniatuurid mälupõhjast”, nomineeritud kultuurkapitali preemiale) ja kodustatud noorema põlve norralane Øyvind Rangøy („Oled ikka veel see poiss”). Mõlemad raamatud keskenduvadLoe edasi

Kuupäev:

Øyvind Rangøy “Oled ikka veel see poiss” koosneb lühikestest paladest, kronoloogilisse järjekorda paigutatud mälupiltidest. Viimaseid täiendavad kogumikus päris pildid – mustvalged fotod asjadest ja Norra maastikust. Seega mõjub raamat kohe justkui vanaaegse, paberil fotodega pildiraamatuna. Selle vahega, et mõned asjad on pildistatud autori mälusse ning ilmutatakse nüüd sõnadena. See elu,Loe edasi