Eesti luule-elus annavad juba mõnda aega tooni luuletajad, kes pole rahvuselt eestlased. Nii Adam Cullen (1986) kui Øyvind Rangøy (1979) alustasid eesti kirjanduse tõlkijatena, esimene inglise, teine norra keelde – mõlemad on jõudnud eesti kirjanduse vahendamisel teha ära märkimisväärse töö. Ent korraga hakkasid mehed ka ise eesti keeles luuletama – Cullen alustas 2017. aastalLoe edasi
Juhan Hellerma: „Kohakeskse ehk topograafilise dominandiga on ka Adam Culleni, Veronika Kivisilla ja Øyvind Rangøy, kolme autori ühisloominguna valminud raamat „Kolm sõlme“. Linna asemel ärkab selles raamatus ellu aga merede avarusest ümbritsetud mägine saar, mille maastikest, rütmidest ja meeleoludest sinna saabunud rännulised ennast meeleldi kaasa lasevad kanda. Tundliku loodustaju poolest sarnaneb „Kolm sõlme“ alguses mainitudLoe edasi
“Øyvind Rangøy suudab ühe üsna õhukese raamatu jooksul välja joonistada eri mäletamisviise. See mõjub võluvalt ja paneb korraks aega maha võtma, et mõelda, kuidas ja mida ma ikkagi ise lapsepõlvest mäletan. Mida ma selleks inimeseks saamise juures, kes ma praegu olen, olulisteks hetkedeks pean. Ja kuidas saaks neid mälestusi veelLoe edasi
Anneli Leinpere arvustab ERRi kultuurportaalis Asko Künnapi luulekogu «Minu riik»: «Luulemina ei jää ühtegi pilti kinni, ta mõjub eemalolevalt, tuues vaimusilma pildi ussist, kes vahetab nahka ja asub parasjagu uue ja vana naha vahel, olles sellistel momentidel ajatusele kõige lähemal. Luulekogus on tunda üleminekuaega ja -iga.»«Üsna ülevalt mõjub, et eiLoe edasi
«Omaette fenomen on see, et lühiproosale on lähenenud žanrid, mille puhul see vahest ei ole oodatav. Näiteks ilmusid mälestused miniatuurides nii erineva taustaga autoritelt, nagu seda on vanameister Aino Pervik („Miniatuurid mälupõhjast”, nomineeritud kultuurkapitali preemiale) ja kodustatud noorema põlve norralane Øyvind Rangøy („Oled ikka veel see poiss”). Mõlemad raamatud keskenduvadLoe edasi
Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve raamatusoovitustesse mahtus sel korral nii Peter Andrease sõjaajaloo ülevaade erinevate meelemürkide kaudu kui ka Asko Künnapi värske teos “Minu riik”. Loe veel: kultuur.err.eeLoe edasi
