“Øyvind Rangøy suudab ühe üsna õhukese raamatu jooksul välja joonistada eri mäletamisviise. See mõjub võluvalt ja paneb korraks aega maha võtma, et mõelda, kuidas ja mida ma ikkagi ise lapsepõlvest mäletan. Mida ma selleks inimeseks saamise juures, kes ma praegu olen, olulisteks hetkedeks pean. Ja kuidas saaks neid mälestusi veel tõlgendada. Kes teab, ehk julgen nüüd isegi lõpuks omaenda lapsepõlves peetud päevikud lahti võtta.
Igal juhul näib kujundite tabamine (või ehk oleks õigem öelda, püüdmine, kui mängus on juba Norra ja lõhed) ning väljajoonistamine olevat Øyvind Rangøy supervõime. Kui kirjanik võiks olla superkangelane. Järele mõeldes – miks ta siis ei võiks?”
Loe kogu arvustus siin: https://www.looming.ee/arvustused/lapsepolve-bensiinikanister-poleb-hinges-siiamaani/