Anneli Leinpere arvustab ERRi kultuurportaalis Asko Künnapi luulekogu «Minu riik»:
«Luulemina ei jää ühtegi pilti kinni, ta mõjub eemalolevalt, tuues vaimusilma pildi ussist, kes vahetab nahka ja asub parasjagu uue ja vana naha vahel, olles sellistel momentidel ajatusele kõige lähemal. Luulekogus on tunda üleminekuaega ja -iga.»
«Üsna ülevalt mõjub, et ei ole võimalik tajuda Jumaluste ja selle Sina vahet, kellega koos on end paljaks kooritud, kellele näidatakse oma nõrkuse märke (“Nõrkuse märk”, lk 38) ning kes ka ise siin-seal väsimust ilmutab.»
«Tuleb kiita raamatu kompositsiooni, isegi väljajuhatusele on mõeldud. Selleks on unenäod, mis on lühijuttudena kirja pandud.»
Loe kogu arvustus siin: